|
Valitsus otsustas kiita heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja EASi poolt välja töötatud kriisimeetmete paketi, mis on suunatud kriisist kannatada saanud turismisektori ettevõtjate ning mikro- ja väikeettevõtjate toetamisele kogusummas 35 miljonit eurot. Kriisimeetmete paketi eesmärk on leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevaid majanduslikke raskusi ning tõsta ettevõtjate võimekust kriisist kiiremini väljuda. Valitsuse otsusele järgneb toetusmeetme määruste jõustamine Riigi Teatajas, mistõttu avatakse meetmed järgmisel nädalal.
COVID-19 mõjude leevendamise toetus mikro- ja väikeettevõtetele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele
Toetusmeetme rahaline maht on 10 mln eurot ning toetuse eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada oma jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist.
Toetuse suurus on 3000 ja 5000 eurot ettevõtja kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest kriisiajal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
COVID-19 kahjude vähendamise toetus turismisektorile
Toetusmeetme rahaline maht on 25 mln eurot ning see on suunatud majutus-, toitlustus– ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ning turismiteenuste pakkujatele. Toetuse suurus ettevõtja kohta jääb vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja riigile tasutud tööjõumaksudest. Eesmärk on toetada raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjaid kriisiga toimetulekuks, kriisi üleelamiseks ning kriisist kiiremaks väljumiseks niipea kui nõudlus hakkab taastuma.
Kui ettevõte kuulub rohkem kui ühe eelnimetatud sihtrühma hulka, tuleb ettevõttel endal valida, milline abi ettevõtet kõige paremini aitab, kuna abi on ettevõtte kohta ühekordne. Täpsemalt saab toetusmeetmete kohta lugeda siit: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/
· Taotlemine toimub läbi EASi e-keskkonna, taotlemine avatakse peale toetuse määruse jõustumist mai alguses. Toetuse taotlemine on jooksev kuni eraldatud eelarve vahendite lõppemiseni. Nõuetele vastavad taotlused rahuldatakse esitamise järjekorras. Taotlust saab luua ja esitada taotleja organisatsiooni esindusõiguslik isik.
· Turismivaldkonnas tegutsejatele on mitu erinevat kriisitoetust ning osadele taotlejatele võib kohalduda enam kui üks toetus, kuid kriisitoetust saab taotleda ainult ühe korra. Seepärast tutvuge kindlasti kõigi võimalustega ja valige endale sobivaim.
Toetusmeetmete tingimuste kohta tegi EAS veebinarid 29.04, mille ettekande slaide on võimalik vaadata ja alla laadida EASi lehelt: https://www.eas.ee/events/veebiseminar-turismitoetused/
Slaidide lõpus on välja toodud ka kontaktid, kuhu kirjutada/helistada lisaküsimuste korral.
Alljärgnevalt lisaks lühike kokkuvõte teistest erinevatest kriisileevendusmeetmetest, mida riik ettevõtetele hetkel pakub:
Töötukassa töötasu hüvitis
Tööandjatel on võimalus taotleda töötukassalt töötasu hüvitist, mille suurus on 70% töötaja keskmisest töötasust, kuid mitte üle 1000 euro kuus. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto). Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Hüvitise saamiseks peab tööandja esitama avalduse töötukassale ning täitma järgmistest tingimustest samal ajal vähemalt kahte:
Tööandja käive on kuus, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibega.
Tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses vähemalt 30%-le töötajatest anda ja tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37.
Töölepingu seaduse § 37 alusel on tööandja vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või töötasu alammäärani.
Töötasu hüvitisega saab lähemalt tutvuda Töötukassa kodulehel.
KredExi toetusmeetmed
KredEx pakub kolme täiendavat meedet, aitamaks neid ettevõtteid, kes on koroonaviiruse tõttu raskustesse sattunud:
Erakorraline käendus uutele laenudele - kui pank on valmis väljastama ettevõttele uue laenu või liisingu, annab KredEx sellele oma käenduse kuni 90% ulatuses. Ehitussektoris tegutseva ettevõtte ning jae- ja hulgikaubandusettevõtte kohustuse korral on käendus kuni 60% tagatavast laenust ja liisingust. Käendatava kohustuse intressimäär ei või olla kõrgem kui 8% aastas ja lepingutasu kõrgem kui 1% käendatava kohustuse summast.
Erakorraline käendus olemasolevatele laenudele - kui pank leevendab olemasoleva pangalaenu või liisingu tagasimaksegraafikut, st võimaldab vähemalt 6-kuulist maksepuhkust (või kui tagasimaksegraafikut pole, siis pikendab tagasimaksmise tähtaega), siis annab KredEx sellele laenule käenduse. KredEx annab olemasolevatele laenudele erakorralise proportsionaalse käenduse kuni 50% ulatuses või erakorralise fikseeritud käenduse kuni 35% ulatuses. Käendatava kohustuse intressimäär ei või olla kõrgem kui 8% aastas ja lepingu muutmise tasu kõrgem kui 1% käendatava kohustuse summast.
Erakorraline laen otse KredExilt - kui pank keeldub ettevõttele käibe- või investeerimislaenu andmast või on valmis andma vaid ebamõistlikel tingimustel, siis annab KredEx ise ettevõttele laenu. Laenusumma on kuni 5 miljonit eurot ja intressimäär 4% või 6 % aastas, sõltuvalt ettevõtte ja projekti riskitasemest ning laenu tagatistest. Laenu on võimalik anda või muuta käesoleva aasta lõpuni ning perioodiks 6 kuni 72 kuud, kuid laenu refinantseerimiseks KredEx laenu üldjuhul ei anna.
KredExi antud laenud ja tagatud laenud ei tohi kokku ületada ettevõtte eelmise majandusaasta kahekordset palgafondi (palgakulu koos sotsiaalmaksuga) ja KredExi kogu risk (st käendussummade jääkide ja laenude põhiosa jääkide summa) ei tohi ületada 5 miljonit eurot ühe ettevõtte ja temaga seotud ettevõtete kohta. KredExi toetusmeetmete ja nende tingimustega saab lähemalt tutvuda https://www.kredex.ee/et/koroona .
Maaelu Edendamise Sihtasutuse toetusmeetmed
Maaelu Edendamise Sihtasutus on töötanud välja mitmeid meetmeid, mis aitavad leevendada koroonapuhangust tulenevaid majanduslikke raskusi põllumajandus-, toiduainetetööstuse- ja maaettevõtjatele (sh majutus, toitlustus jne). Meetmete hulgast leiab:
laenukäendus põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele kommertspankadest väljastatud laenudele.
Käibe- ja investeerimislaen põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks.
Maakapitalilaen põllumaa omanikele koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks (põllumaa kapitalirent). See meede võimaldab kriisiolukorras põllumajandustootjate käibevahendite puuduse leevendamiseks oma maa sihtasutusele müüa, sihtasutuselt selle taas rendilepinguga kasutusse võtta ning teatud aja jooksul maa tagasi osta.
Uued käendus- ja laenumeetmed on suunatud ettevõtjatele, kes on pärast 31.12.2019 sattunud raskustesse koroonapuhangu tõttu. Lisaks väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjatele on laenukäendus ja laen suunatud ka suurtele ettevõtjatele, mis võimaldab sihtasutusel pakkuda tuge näiteks suuretele toiduainetetööstustele. Hetkel on ettevõtetel juba võimalik esitada Maaelu Edendamise Sihtasutusele avaldusi käenduse või laenu saamiseks, kuid MES ei tee veel otsuseid avalduste rahuldamise või mitterahuldamise osas. MES-i toetusmeetmete kohta saab rohkem infot https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed
Maksumuudatused
Riigikogu poolt vastu võetud maksupaketi eesmärk on leevendada koroonaviirusest tingitud negatiivseid mõjusid ettevõtetele:
Alates 1. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni peatub maksuvõlalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus. Pärast eriolukorra lõppemist kuni 2021. aasta 31. detsembrini on üldine maksuintressi määr 0,06% asemel 0,03% päevas.
Juhatuse ja nõukogu liikmete ning VÕS-lepingu (nt käsundusleping, töövõtuleping) alusel töötava inimese ravikindlustus ei katke eriolukorra ajal, kui tema tasult ei maksta eriolukorra ajal sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatuse kohaselt tuleb tööandjal tasuda sotsiaalmaksu märtsi, aprilli ja mai kohta üksnes tehtud väljamakselt, mitte vähemalt kuumääralt. Muudatusest saavad kasu tööandjad, kelle töötajad on osalise töökoormusega või palgata puhkusel.
Oleme teinud www.parnumaa.ee veebiväravasse eraldi alamlehe https://parnumaa.ee/uudised/tasuta-veebinarid-ja-koolitused/, kuhu lisaks erinevatele tasuta virtuaalsetele koolitustele ja veebiseminaridele on kokku kogutud igapäevaselt uuenev info ka riigi poolt pakutavaid toetusmeetmeid tutvustavate järelvaadatavate veebinaride linkidega, sh EAS-i veebinarid turismi- ja ettevõtlustoetuste kohta.
Lugupidamisega,
Svea Uusen
Ettevõtlus- ja ekspordikonsultant
SA Pärnumaa Arenduskeskus
Akadeemia 2, Pärnu 80010
Tel. 5051797
E-post
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
|
